Olen kirjutanud maailmakuulsatest aednikest, kes mind on inspireerinud aga tänase teema pühendan kolmele oma lemmikaiale Eestis. Teemast mõeldes tuli mulle kohe meelde lapsepõlves loetud Frances Hodgson Burnett`i “Salaaed” ning raamatu põhjal vändatud lastefilm. Arvatavasti jättis raamat minusse juba plikatirtsuna sellise jälje, et oma unistustes tahaksin kunagi just sellist, salapärast, lopsakat, romantilist aeda. Kõigis kolmes järgnevalt kirjeldatavas aias on need elemendid olemas, nad on erinevad, kuid samas mingis osas sarnased: orgaanilised, loomulikud, külluslikud ja äärmiselt hubased. Kahjuks pole ma aedu isiklikult külastanud, kuid hoian pidevalt silma peal nende facebooki lehtedel, unustan ennast ikka ja jälle pildialbumeid sirvima ja mõtisklema, kuidas üht või teist elementi enda aeda tuua, et millalgi-kunagi võiks ka meie õueruum olla selline terviklik kodune paradiis.

Annika Varuski aed Võrus:

Foto autor: Annika Varusk

Foto autor: Annika Varusk

Foto autor: Annika Varusk

Annika aiakujundusvõtted ning maitse on kadestamisväärsed. Vaid mõne aastaga on ta loonud kauni, väga stiilipuhta ja romantilise aia, kus põhirõhk on tema lemmikutel, roosidel. Aias leidub erinevaid püsikuid, okaspuid, palju maakivi, kuid alates kesksuvest kuni hilissügiseni ei saa tema roosidelt pilku. Värvidest on eelistatud punased, valged ja külmemad roosad toonid. Roosid on kombineeritud äärmiselt maitsekalt suurematesse klumpidesse, hekkidesse, peenardesse koos sobivate püsililledega – metssalveid, kukekannused, helmikpöörised, kivirikud, liiliad, aias on palju kaunikujulisi okaspuuvorme ning imeline maakividega vooderdatud tiigike vesiroosidega. Aed on dekoratiivne aastaringselt, varakevadel kasvab murus ja peenardes suurel hulgal sibullilli, järgnevad õitsevad viljapuud, rododendronid, ohtralt õitsevat kivirikku ning siis juba õige varsti roosid. Annika lemmikroosiks on “Aspirin”, pean tunnistama, et ka minu roosidest on ta kõige tänuväärsem õitseja. Minu 3 taime vastu on Annikal 17st Aspirinist koosnev hekk, mis on kirjeldamatult kaunis õievahus 4-5 kuud aastas. Annika postitustest on mul silma veel hakanud punane “Concorde”, “Ingrid Bergmann” ning heleroosa “Clair Renaissance”, kuid erinevaid roosisorte on tema aias kasvamas pea 100 (võimalik, et tänavu juba enamgi). Hoian Annika tegemistel alati huviga silma peal, sest lisaks sellele, et ta on ise professionaalne fotograaf ning kõik tema fotod seega eriti ilusad ja kvaliteetsed, on ta ka hiljuti aiandust õppima hakanud (mis oli minu jaoks üllatav, arvasin, et ta kindlasti ongi aednikuharidusega) ning alustanud väga põnevate projektidega: viljapuude pookimine, rooside pookimine, okaspuudedele huvitavate vormide andmine.

Nõmmiku Hobihäärber:

Foto autor: Nõmmiku Hobihäärber

Foto autor: Nõmmiku Hobihäärber

Foto autor: Nõmmiku Hobihäärber

Kuusalu vallas, Valkla külas asuv koduaed on harmooniline, looduslähedane, feng-shui põhimõtetel kujundatud. Pilte sirvides tundub aed olevat lõputu, istutusalad on suured, väga mitmekesiselt kujundatud, lopsakad ja alati õitsevad. Kombineeritud on ilupõõsaid, püsililli, roose, ma ei kujuta ette, kui suur võiks olla erinevate taksonite arv…mitusada kindlasti. Pererahvas tundub olevat väsimatu, pidevalt luuakse juurde uusi istutusalasid, puhkealasid, mida ilmestavad veesilmad, skulptuurid, kivid. Minu üks lemmikvaateid Nõmmiku Hobihäärberi pildigaleriist on valge lippaed roniroosiga “Raubitter”, põnev on jälgida, kuidas roos suve jooksul kõrgusesse ronib ning aialippide vahelt “piilub”. Nagu mainisin, on istutusalad väga lopsakad, tiheda istutusega, imeliselt harmoneeruvad värvid ja kasvukujud – roosid ja ka minu lemmikute hulka kuuluvad püsikud: kukekannused, tähtputked, monardad, aed-leeklilled, hortensiad, astilbed, laugud, liiliad. Aia Facebooki leht on väga suure pildimaterjaliga, erinevate teemade ja projektide juures on põhjalikud kirjeldused töökäigust, alati saab ka nõu küsida, arutada, infot jagada – minusugusele algajale väga kasulik, õpetlik ja inspireeriv. Aeda saab ka külastada eelnevalt kokku leppides, info leiab Nõmmiku Hobihäärberi Facebooki lehelt.

Portselaniaed:

Foto autor: Evely Ustav

Foto autor: Evely Ustav

Foto autor: Portselaniaed

Minu kolmas lemmik on Läänemaal, Muhu saarel asuv koduaed, mille nimi viitab aia perenaise, Riima Randviire hobile ja tööle, nimelt on ta portselanimaalija. Ma isegi ei suuda leida sõnu, kuidas seda aeda kirjeldada, see ongi vist kõige ligilähedasem minu “salaaiale”, lopsakas, müstiline, väga-väga liigirikas, sopiline. Kõikjal on suured istutusalad erinevate püsikute, rooside, kõrrelistega, keskel salapärased kitsad teerajad. Palju taimi kasvab anumates – savipottides, vaasides. Puhkenurgad on üliromantilised – pitsi, portselani, lopsakaid lilli. Perenaise enda sõnul ta väldib aia ülehooldamist, selle tulemusena on seal ruumi ka erinevatele putukatele, lindudele, konnadele. See näitaja peakski olema kiituseks suurepärase keskkonna loomise eest, kõik on tasakaalus ja harmooniline, kõigil elusolenditel on hea. Aia albumeid sirvides ja sügispiltideni jõudes meenus kohe Piet Oudolf ning tema taimevalikupõhimõtted – lemmikud just sügisesed õitsejad ning püsikud/kõrrelised, mis ilu pakuvad ka talvekuudel. Portselaniaias on palju selliseid taimi, mida ka Oudolf pidevalt kasutab: kõrrelised, monardad, siilikübarad, heleeniumid. Väga palju dekoratiivseid ürte ning mesilaste/liblikate lemmikuid: iisopid, salveid, lavendlid. Palju on ruumi ka varjuaia taimedele, imelisi lehtdekoratiivseid vorme ja toone näitavad erinevad hostad, helmikpöörised, sõnajalad. See aed on muinasjutt! Portselaniaeda saab samuti kokkuleppel külastada, info leiab Facebooki lehelt.

Suur aitäh inspiratsiooni eest!

Veel sarnaseid lugusid: