Uued raamatud

9. september 2017 | Minu aed | 0 kommentaari

Taas on raamaturiiulile kogunenud mõned uued aiandusalased teosed, millest püüan ülevaate teha.

Rein Sander “Koduaia ilupuud ja -põõsad”: Hekiplaanidega seoses soetasin kõigepealt selle raamatu. Väga väärt lugemine ilupuudest ja -põõsastest teemade kaupa: okaspuud-põõsad, heitlehelised, katvad seinad, värvilised lehed, söödavate viljadega puud-põõsad jne. Taimenimetused korduvad kohati erinevates teemades, tegu pole nö taskuteatmikuga, vaid jutustavas vormis ülevaatega võimalustest puid-põõsaid aias kasutada, kombineerida vastavalt tingimustele ja isiklikele eelistustele. Hea on mingi plaani algfaasis jälle õige peatükk lahti võtta ning uuesti lugeda.Dagi aed puud ja põõsad

 

Martin Haberer “Ilukõrrelised”. Dagi aed ilukõrrelisedKuna hekiplaanidega jõudsin mõtte arenedes kõrreliste juurde (soov on luua kõrget, kuid kitsast ning õhulist hekki, mida enamus puittaimi ei võimalda) siis leidsin taskuatlase vormis sellise raamatu. Lühikese sissejuhatuse ning üldise kõrreliste ning nende kasutusviiside kirjelduste järgselt on raamatus lad. keelsete nimetustega tähestikulises järjekorras aias kasutatavate kõrreliste lühikirjeldused piltide ning tingmärkidega. Väga praktiline.

 

 

Andris Orehovs “Dekoratiivsed püsikud”. Läti botaaniku pikaajalise uurimistöö ning kogemuse põhjal loodud mahukas püsikuid käsitlev teos, mille eesmärk on just meie oludes (Lätiga ju päris sarnased) parimate, vastupidavamate ning suures osas kohalike taimede tutvustamine ning nõuanded kasutamiseks haljastuses. Jälle, põhjalikud taimekirjeldused lad. keelsete nimede tähestikulises järjekorras. Kahjuks, paljud minu hetkelemmikud siin raamatus kirjeldatud pole, on suur hulk varjuaia-, niidu-, kiviktaimlataimi, rohkem nö pinnatäitjaid ning suurte istutusalade taimi ja vähem pilgupüüdjaid.Dagi aed dekoratiivsed püsikud

 

Matthew Biggs “Suured aednikud”. Dagi aed suured aednikudTõeline aiahuvilise muinasjuturaamat! Äärmiselt ilusa ja kvaliteetse kujundusega väljaanne illustratsioonide ning kauni fotomaterjaliga. Raamatus on kronoloogiliselt kirjeldatud 40 ajanduse suurkuju ning mida neilt õppida. Raamat viib rännakule läbi sajandite ning üle kogu maailma võrratutesse aedadesse, millest paljud on ka täna toimivad, kuid mitmed kahjuks mitte. Raamatust leidsin peatükid juba tuttavatest ja oma stiiliga lemmikuks saanud suurkujudest nagu näiteks Gertrude Jekyll, Beth Chatto, Piet Oudolf kui ka minu jaoks varem võõraid nimesid ning loomulikult palju huvitavat taimede avastamislugudest ning ajakujundusstiilide kujunemisest ja trendide muutustest.

Piet Oudolf ja Noel Kingsbury “Moodne maastik püsikute ja kõrrelistega”. Dagi aed moodne maastikJõudsingi viimase lemmikuni. Kuna Oudolfi stiil on pikka aega huvi pakkunud, kuid mõneti tekitanud ka vastuolulisi tundeid, siis pidin raamatu soetama, et tema võtetega ennast paremini kurssi viia. Oudolf, nimelt, propageerib looduslähedase stiili- ning taimede kasutust. Tema kujundatud aiad ja haljasalad on oma mõõtmetelt päris suured ning seda ka antud stiil nõuab, väikeses eraaias on väga raske selliseid voogavaid, loomulikke istutusalasid luua, kuid siiski…Tänu Oudolfile hakkasin mõtlema kõrrelistele ning püsikupeenra jätkuosasse istutasingi taustataimedeks teravaõielise kastiku “Overdam”, tervikliku istutusala mõtteks on aga kordused ja suuremad taimegrupid. Siin jään ma hetkel jänni. Nagu varasemates postitustes kirjeldanud olen, pean ennast hetkel kogujaks, püsikupeenar on korralik “tootsikas”. Taimed on kogunenud mitme aasta jooksul ning päris loobuda ma osast nendest ei soovi, kuid üldine pilt on siiski veidi kirju ja rahutu. Soovin, et peenar oleks kogu hooaja õites ja seetõttu olen sinna toonud rohkelt pilgupüüdjaid, mis tänaseks ongi ülekaalus. Tegelikult peaks pilgupüüdjate hulk nö taustataimedest moodustama ehk 30%. Usun, et järgnevate aastatega pilt peenras muutub kõvasti. Toon välja mõned oma väljakujunenud lemmikud, tänu millele ma ka Oudolfi tööde vastu suuremat huvi tundma hakkasin: siilkübarad, monardad, mailased, kui siia nüüd lisada kõrrelised, mõned kõrgemad hilised õitsejad  (nt laiguline vesikanep) – ongi ühisosa Oudolfi stiiliga leitud. Praegu tunduvad peenras segavateks olevat aediirised, liiliad, nende asemel võiks näiteks siilkübarate ja mailaste gruppe laiendada ning rohkem korrata ning tasakaalustada kõrgemate ja madalamate kõrrelistega. Oudolf armastab sügisesi õitsejaid ja nö hääbuvat ilu (kuivanud õiekobarad, hilissügised kõrrelised jms) ja seetõttu ongi loomulik, et kesksuvel on peenras vähem värve. Meie kohalike puukoolide ja taimepoodide valik on ka suuresti muutumas selliste moodsate ning vastupidavate taimede valiku suunas (näiteks Garden.ee pakub mitte ainult liike, vaid lausa sorte, mida Oudolf rohkesti kasutab, julgen arvata, et kollektsioon on temast inspireeritud). Raamatust veel: eriti põnev on peatükk “Taimede sobitamine”, siin on toodud erinevate taimeliikide ehitusest (lehekuju, kasvukuju jne) lähtuvalt võimalused nende kombineerimiseks, samuti hooajalised muutused ja võimalikud variandid kujunduseks erinevatel aastaaegadel erinevate värvide, kõrguste, kasvukujudega. Samuti on kirjeldatud  liikide püsivust (sõna püsik võib olla veidi liiga üldine, kuna mõne püsiku, nt siilkübara, eluiga võib olla vaid paar-kolm aastat, teine liik nö liigub algselt kasvukohast aastatega, kolmas võib samades tingimustes kasvada aga lausa aastakümneid). Raamatus toodud näited on suuresti avalikelt ja väga suuremahulistelt haljastusaladelt, seega ongi põhirõhk vastupidavusel, vähesel hooldusel. Eraaias ja väiksemas mastaabis on loomulikult võimalused teised. Väga huvitav lugemine ja ohtralt mõtteid ja ideid edaspidiseks, kindlasti otsin Oudolfi ning Kingsbury varasemast koostööst veel ilmunud raamatuid, tundub, et kahjuks vähemalt eesti keeles neid välja pole antud.

Veel sarnaseid lugusid:

Aprilli alguse aed

Aprilli algus on sel aastal juba päris kevadine, öösiti küll külmetab, kuid päikesepaistelistel päevadel läheb temperatuur kohati juba üle +10. Kummaline on see Eestimaa, nagu oleks siin mitu kliimatsooni – vaatan ja imetlen teiste õitsvate...

Segadus roosidega ja uued tulijad

Juuli edenedes on roosipeenras elu põnevaks läinud. Nimelt selgus, et viie erineva peenraroosi sordi asemel on mul nüüd hoopis seitse! Esimesed õitsejad kahtlusi ei äratanud. Suurim üllataja oli kohe alguses “Rosendal” oma tohutute, üle 10 cm...

Tegevusplaan 2017

Endale spikriks aasta tegevusplaan, kuude kaupa välja toodud tegevused ning nendeks vajaminevate materjalide loetelu. Aprill: püsikupeenra puhastus, kobestamine, väetamine, lisada multši – pikaajaline üldväetis aia riisumine,...

Rabarber ja vaarikad vol 2

Täna olin aias suhteliselt lühikest aega aga midagi pidin ikka näppima. Vaarikaoksi näiteks, keetsin vaarikavarre teed, väga maitsev. Neid eilseid peenrakaste ei saanud ma ikka rahule jätta, täna juba uued plaanid. Esiteks vooderdasin nad...

Aiast välja

Olen seda teemat mitmeid kordi alustanud aga tehnilistel põhjustel jäänud ikka ja jälle salvestamata. Tahtsin jagada koduküla vaateid ühest viimastest päikeselistest ja soojast sügispäevast. Sain jalutades palju inspiratsiooni tulevikuks, aias...

0 kommentaari

Jäta oma arvamus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Pin It on Pinterest