Segadus roosidega ja uued tulijad

19. juuli 2017 | Minu aed | 0 kommentaari

Juuli edenedes on roosipeenras elu põnevaks läinud. Nimelt selgus, et viie erineva peenraroosi sordi asemel on mul nüüd hoopis seitse! Esimesed õitsejad kahtlusi ei äratanud. Suurim üllataja oli kohe alguses “Rosendal” oma tohutute, üle 10 cm läbimõõduga õitega. Ta oli mul valikus esimeste seas juba päris alguses, kuid just õie suurust ei osanud ette kujutada ja see on suurepärane üllatus. Õis on kahjuks veidi lühiealine, vihm ja tuul teda koledaks ei muuda, kuid avaneb päris kiiresti ning puhastab ennast ise, st viskab kroonlehed maha.

Kahjuks üks taim, mille ma pookekohast istutades kogemata ära murdsin, siiski ei kosunud ning tema asemele tõin Juhani puukoolist tuuturoosi “Aprikola”, mis oli mul samuti esimeste valikute seas ning Rosmakorist sai ka tellitud, kohapeal selgus siiski, et kahjuks nad mulle neid roose ei teinud ning asemele sain samuti mitmevärvilise õiega “Morden Sunrise”. “Aprikola” on ADR roos, õied muudavad avanedes värvi, nii et ühel taimel näeb korraga õisi roosast-aprikoosini. Kuna asukoht peenras on “Morden Sunrise” ees ning “Rosendali” kõrval, siis peaks ta sinna hästi sobima, peenart liigselt kirjuks tegemata (kuigi ta on seda juba niigi).

“Morden Sunrisega” olen ma rahul, palju õisi avaneb järjest.

“Aspirin” muidugi väga ei üllata, ta ongi üks ägedamaid roose, väga õiterikas ning seetõttu ka vist eestlaste üks lemmikuid. Nuppe avaneb järjest, alguses heleroosa südamikuga, hiljem pleegib valgeks. Taimed on “Rosendali” kõrval ja kui muidu suhteliselt sarnane roos siis õite suurusega jääb “Aspirin” muidugi kõvasti alla.

Nüüd läheb aga lugu segaseks. Edasi pidid peenras olema kolm “Schackenborgi”, kellest esimesena õitsema hakanud taim seda ka kindlasti on, järgmine “kägu” aga tekitas kahtlusi. Kuna “Schackenborg” on lõheroosade ja väga täidetud õitega, siis “käo” õied olid juba pungastaadiumis erinevad, suured heleroosad, avanedes õrnalt täidetud. Rosmakor pakkus “Sexy-Rexyt”, ise nüüd kaldun “Astrid Lindgreni” roosi poole…eks teine õitsemine selgitab asja lõplikult, seniks las olla “Sexy-Rexy”, mis on samuti väga rikkalikult õitsev ja populaarne sort. Järgmine “kägu” sai aga päris kiirelt tuvastatud.

Arvasin, et sain kolm “Heinrich Siesmayerit”, kuid kolmas üllatas oma väga suure, hästi tsitruseliselt lõhnava oranži-helepunase õiega. Kuna õis oli pika varre otsas üksik ning ka uued pungad on üksikud siis kahtlesin kohe, et tegu pole mitte floribundiga vaid teehübriidiga. Rosmakorist sain kinnitust, et nii ongi, sain väärisroosi “Alexander”. Mul on nende kägude üle väga hea meel, kuna nad sobituvad peenrasse hästi ning sordivalik on hoobilt suurem, põnevust ka veidi. Roosipeenar on juba praegu ilus oma õites, kuid lõplik pilt peaks kujunema paari aastaga. Loomulikult vaja veel aknapoolne äär korda teha ning ajutine koeravõrk peenra ümbert ära võtta, siis julgen ka tervest peenrast pilti teha.

Kolm kanada roosi vaheaia ääres on kohe varsti õide puhkemas, samuti maja kõrval murus olevad punane potiroos (sel aastal väga palju õiepungi) ning suureks rõõmuks on kosunud ka lapse sünnaks saadud valged potiroosi taimed, palju on uusi võrseid ning isegi mõned pungad. Roosiilu peaks nüüd jaguma külmadeni.

Uued tuuled on ka püsikupeenras, kuna sealt eemaldasin nüüd lõplikult koeravõrgu (tubli poiss, polegi mingit jama korraldanud va paar poetatud junnikest), siis peenra eesäär jäi kohati 30-40 cm laiuselt tühjaks. Olin tubli ja ei tormanud kohe taimi ostma, vaid tegin eeltööd ning koostasin nimekirja. Sel korral külastasin Juhani puukooli ning sain sealt kõik soovitud taimed, ühtegi emotsiooniostu ei teinud. Peenra ääristaimedeks valisin kahte sorti verevat kurereha (roosa ning valge), madala lilla metssalvei, halli nelgi (roosa), ühe eriti ägeda oranžika-roosaka pisipöörise.

Naabrinaiselt sain paar tutsakat nurmnelki (valge roosa südamikuga ning tumeroosa).

Paar auku oli ka kõrgemate taimede vahel, sinna leidis koha keskmise kõrgusega roosa täidisõiega siilikübar ning taharitta kõrge ja eksootilise välimusega valge tähkjas liatris.

Sügisel jääb mõni koht veel tühjaks, plaanin kuuri ette teha sirge peenra kõrgete püsikutega, sinna toon aia äärest ära oma kaks pojengi ning lisaks soovin üht punast pojengi. Püsikupeenrast kindlasti rändab välja kobarpea (ta ei talu täispäikest) ja arvatavasti ka särava päevakübara taimed ning helelilla floks. Püsikupeenar on kujunenud ajaga roosa-lilla-punase kirjuks ning kollased toonid sinna ei sobi, suur taluaia floks aga kipub laiutama ning on ka väga vastuvõtlik jahukastele.

Muus osas olen selle peenraga jätkuvalt rahul, sel aastal on ta päris täis kasvanud, samas on erinevaid kõrgusi, õhulisust (kortslehe ning helmikpöörise õied).

Köögiviljakastides on kõik jätkuvalt väga hästi, salatid on söödud, uus külv alles tärkamas. Porgandite esimene külv on söömiseks küps, maasikad on väga magusad ja varsti saab hernest. Kokkuvõte köögiviljamajandusest peale hooaja lõppu – mida sai vähe, mida palju, mida vältida ning mis väga hästi õnnestus 🙂

Veel sarnaseid lugusid:

Rabarber ja vaarikad vol 2

Täna olin aias suhteliselt lühikest aega aga midagi pidin ikka näppima. Vaarikaoksi näiteks, keetsin vaarikavarre teed, väga maitsev. Neid eilseid peenrakaste ei saanud ma ikka rahule jätta, täna juba uued plaanid. Esiteks vooderdasin nad...

Sooja ilma ootuses

Aprill on olnud külm ja heitlik, ka täna, 25.04, sajab veel lörtsi, öösiti on korralikud miinused ja mitte miski ei kasva 🙁 Nädala pärast peaks suur kevade lõpuks kohale jõudma ja loodetavasti olen tema tulekuks valmis. Käes on...

Kõik ei ole alati lilleline

Alati kõik ei õnnestu. Sel kevadel olen mõningate asjaolude üle pidanud pettuma ja kurvastama. Kõigest lähemalt: Suve lõpus istutatud õunapuudest üks, "Sügisdessert" ei anna siiani elumärke. Pungad on, kuid nad ei avane (võrdluseks teine puu juba täisõites). Kui...

Kõike ei maksa näppida

Jälle tahtsin olla väga tegus ja mõtlesin, et võtan ette uue vaheaia värviparandustöö. Mõeldud tehtud, päris kiirelt läks. Õhtupoole vaatan aeda lähemalt… Ma vist võtsin ikkagi bituumenipurgi värvipurgi asemel. Kui loll võib olla…Ma...

Suve esimene pool

Olen oma teistes postitustes (ja ka eraldi Facebooki lehel) oma väikestest projektidest eraldi juttu teinud, nii et nendel pikemalt ei peatu. Kuivale ja soojale kevadele on sel aastal järgnenud väga kuiv ja kuum suvi. See on puhkajatele mõnus, põllumeestele hirmus,...

0 kommentaari

Jäta oma arvamus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Pin It on Pinterest

See leht kasutab küpsiseid, siin edasi viibides oled sellega nõus. Lisainfo

The cookie settings on this website are set to "allow cookies" to give you the best browsing experience possible. If you continue to use this website without changing your cookie settings or you click "Accept" below then you are consenting to this.

Close