Täiesti kogemata sattusin Facebookis lehele POETICUS – talunartsiss. Ma olin seda lehte ammu otsinud. Kunagi lugesin mingit artiklit või kellegi kogemust, et Hollandist või Poolast toodud atraktiivsed lillesibulad on esimesel aastal päris ok aga hiljem siiski vastu ei pea meie oludes, mõistlikum oleks eelistada siin, Eestis, kasvatatud sibulatest lilli ning soovitati Timo Paninit, kes kasvatamisega tegeleb. Mõtte panin kõrva taha, kuid konkreetne nimi läks meelest ning googeldades ma teda leida ei suutnud. Mõtlesin juba tellida paar pakki tulpe mingist suvalisest e-poest, pigem siis juba Darwini lihtõielisi tulpe, nad on vastupidavamad. Teiste sibullillede peale sel aastal energiat panna ei kavatsenud. Aga, nagu öeldud, talunartsissi lehe ma üles leidsin ja kiiresti oli tarvis tellida kõiki allesjäänud liike ja sorte, sest olingi juba tellimusega veidi hiljaks jäänud.

Tulpidega on lihtne, lähevad gruppidena püsikupeenasse suurtemate püsikute lähedusse, mõne sibula annan emale ka. Ma isegi ei püüa enam mingit kindlat joont, stiili, värvilahendust taga ajada – ma olen aru saanud, et see pole minu jaoks, ma olen koguja ja mu peenrad on vähemalt esialgu parajad tootsikad.

Krookused – ma ju teadsin, et nad peavad mul aias olema, eelmised, kuuskede all, ei saanud ilmselgelt piisavalt valgust ning seetõttu nad ka hääbusid – otsin maja ees murus neile parema koha, samuti pikin põõsaste alla. Krookustega on ka lihtne, nad on nii varased õitsejad, et ei sega kedagi, muru niitmise ajaks on nad õitsemise lõpetanud. Mulle meenub üks pilt päris varajasest lapsepõlvest, teel lasteaeda oli üks suhteliselt pime ja metsik aed, kõrged sammaldunud puud, vana kivimaja, kevadel murus sadu krookuseid – see oli nii lummav vaatepilt ja mälestusse jäänud siiani, tahaks, et ka minu majaesine muru oleks kunagi kevadel krookustest kirju.

Nartsissidega on keerulisem, tean, et nad on nõudlikumad ning samuti ei vaja nad pidevat ülesvõtmist, seega võiks enam-vähem püsiva koha neile leida. Seda olen ma nüüd ka õppinud, et sibullilli tuleks kindlasti samuti gruppidena istutada, mitte ükshaaval ritta, visuaalselt jätavad suuremad puhmad väga palju parema mulje. Kolm sorti, 15 sibulat, kolm korralikku gruppi. Meenus, et suvel broneerisin üle lähedal asuva talu püsikuvalikust mõned taimed (muidugi polnud ju kohtagi neile aga hädasti vaja), teiste hulgas üks korralik taluaia Middendorfi kollane päevaliilia. Kombinatsioon nartsissidega ideaalne! Nartsissid õitsevad ära ja päevaliilia puhmik (sarnased lehed) varjavad närbuvad nartsissivarred. Koht on ka olemas, maja ees aia nurgas koleda toominga ees/ümber. Selle puu võtame maha, kännu ümber ongi hea mõte mingi peenrake tekitada. Uurin veel, kuid tahaksin katsetada mingis peenras ka valget kivirikku, ta moodustab väga kiiresti mõnusa samblataolise erkrohelise puhmik-vaiba, kevadel õitseb väga rohkete pisikeste valgete õitega, üldmulje jääb väga õrn, seal keskel kolm nartsissiansamblit võiks näha väga hea välja, vaja uurida, kas nartsissid aga sellist sõpra kannatavad ning kevadel oma tee sealt puhmast läbi ka leiaks..

Veel sarnaseid lugusid: