Õunapuud ja muud
Viimased päevad on olnud äärmiselt toimekad, tundub, et ei tohi väga palju plaane teha, teinekord toovad ekspromt-mõtted palju kiiremini tulemusi!
Alustan kõige tähtsamast. Viljapuude istutamist oleme juba mitu aastat pidevalt edasi lükanud, alati on mõttes olnud seda kevadel teha, kuid siis on ka teisi tegemisi aias väga palju. Otsustasin, et aitab, sõitsin ilusal laupäevahommikul pojaga Kloostrimetsa puukooli (seda on palju soovitatud väga hea valikuga ning kvaliteetsete istikute tõttu). Mõttes oli valida kaks õunapuud, suve- ning sügissort (olin peaaegu kindel, et “Kasper” ja “Liivi kuldrenett” saavad koju toodud). Kohapeal (pean kiitma äärmiselt abivalmis- ning sõbralikku teenindust) mõtlesime aga ümber. “Kasper” olevat suhteliselt hiline suveõun, seega valmib pigem sügisel. Poisile hakkas silma punaste viljadega “Krasnoje Rannjeje” ning kuna pidavat väga maitsev, ilus, punane õun olema – selle ka valisime. Kuldrenett on muidugi klassika, vanematel aias samuti kasvamas ja tegelikult võiks ju sortimendi vahelduse mõttes midagi muud valida – suurte, ilusate ja punapõsksete viljadega “Sügisdessert” jäi valikusse. Puud on paariaastased, suveõun juba kõvasti üle 2m.
Soovisin veel visata pilgu peale toompihlakatele, olen pikalt uurinud söödavate marjadega põõsaste kohta ja arvasin, et üks selline võiks meil olla. Juhtus aga nii, et imeilusate põõsaisitikute vahel oli väga raske valikut teha, kiire plaan – lõunakülgse majapoolse aia äärde põõsaste vabakujuline hekk! Köögiviljaaia poolt alustades maja poole: kaks tähk-toompihlakat, nende vahel üks poogitud lepalehine toompihlakas “Thiessen”, edasi kolm lodjap-põisenelat “Diable Dòr” ning kolm värdenelat “Gold Fountain”. Toompihlakas kasvab 2-3 meetriseks põõsas-puuks, põisenelas kuni 2m ning värdenelas umbes 1,5 m kõrguseks. Kõiki on kärpides võimalik hoida sobivas mõõdus.
Õunapuudele ostsin istutusauku spetsiaalset viljapuumulda, samuti sidumiseks paela ning immutatud vaiad. Hekipõõsaste istutamine oli lihtne, istutusaugud kaevasin 40 cm laiused ning kaevasin labidalaiuselt läbi, istutusauku lisasin veidi peenrakastidest kevadet ootavat kompostmulda (sinna on seda nagunii kevadeks vaja juurde tuua).
Õunapuude istutusaugud peab aga korralikumalt ette valmistama, lihtne see polnud. Augud said üle meetri laiad ning 50-60 cm sügavad, aukudest tuli välja nii suuri kive, kõva savi kui ka kõdunenud juurikaid. Kogu sisu tõstsime välja ning segasime augus spetsmullaga, immutasin kanakakaleotisega ning juurde tõin veel komposti köögiviljakastidest. Puud on tagaaias, kuid peaksid päeva jooksul päris korralikult päikest saama, usun, et see on neile päris hea asukoht. Tagaaias, kuuri mõlemal küljel, on tegelikult ruumi veel kahele viljapuule, mõtleme veel.
Tegin paar ostu ka. Tellisin plastikust aiariistade kasti ning kompostrisüsteemi, aeg näitab, kui vastupidavad nad on aga head näevad välja mõlemad. Kompostikastidest soovitatakse muidugi enim tavalist, puitlaudadest, äravõetava esiosaga kaste.
Kuna kompostiga oli juba ammu väga kiire (taimseid jäätmeid ju koguneb korralikult) siis otsustasin siiski tellida kaup24-st lihtsalt paigaldatava kolmeosalise süsteemi. Kaks esimest kasti said juba poolenisti materjali täis (alla muruniide, vahele potililled, taimepealsed, veidi jälle muruniidet, mulda ja edasi juba köögijäätmed – juurviljakoored, kohvipaks jne), ostsin veel kompostikiirendi, kavatsen kupatuse läbi segada ja “podisema” jätta.
Köögiviljaaeda on jäänud veel pastinaagid, augustis külvatud redis ning viimane puhmas lehtsalatit.
Pastinaagid on hästi õnnestunud, korralikud purakad, poest olen küll pikemaid saanud, kuid peenralt värskelt korjatud kraam on ikka oluliselt maitsvam. Loodetavasti tuleb järgmisel aastal kevad varem ning külvi saab teha juba aprillis, kavatsen pastinaaki kaks ruutu külvata. Köögiviljaaed sai enda ümber ka aia, ootame kuiva ilma, et värvida.
Roosid jätkavad õitsemist, avastasin paaril taimel ka tahmlaiksusega nakatunud lehti (täiesti normaalne sellise külma ja vesise suvega), korjasin need korralikult ära ja pritsisin veel Score-ga, nädal hiljem pole uusi haigestunud lehti ilmunud.
Sain veel viimase kinnituse oma roosale “käole”, tegu on kindlasti “Sexy-Rexy”´ga, väga ilus roos, õisi on palju, need on vihmale hästi vastupidavad, põõsas on päris suur. Järgmine aasta tahan neid juurde!
Püsikupeenras on ilus sügis, floksid, siilkübarad täies hoos, puishortensia hakkab lõpetama ja aedhortensia vaikselt juba “punastab”.
0 kommentaari