Kui palavik maha murrab, on lõpuks võimalus istuda ja kirjutada, olen juba pikalt hoogu võtnud, sest tegemisi aias on sel kevadel küllaga olnud.

Hooaja alguseks oli sarnaselt eelmise aastaga Anija Aiaringi korraldatud “Aednike Kevadkonverentsi” külastamine. Jälle – suurepärased teemad, esinejad, väga palju kasulikku infot. Peale üritust hakkasid näpud kohe sügelema, et saaks juba midagi toimetada, kuid mõned nädalad pidi veel ootama.

Mulle väga suureks üllatuseks võttis minuga e-maili teel ühendust Postimehe Kodustiili rubriigi toimetaja ning uuris, kas olen nõus rääkima peenrakastidest (leidis netist minu blogi ning postitused ruutmeetriaiast). Ma arvan, et tundsin ennast umbes nagu see proua, kes kogemata mingi vea tõttu presidendivastuvõtule kutsuti…olen ju nii algaja, katsetaja, kaugeltki mitte keegi, kes aiandusega seoses kellelegi näpunäiteid ja õpetusi jagada võiks. Pean siiski tunnistama, et tundsin ennast ääretult meelitatuna, saatsin nii kirjeldusi kui ka pilte peenrakastide ehitusest, kasutusest, lahendused meie aias (mis ei pruugi ju ometi parimad olla). Aprilli teises pooles ilmuski Postimehe vahel Kodu erinumber ning minu abiga koostatud artikkel lausa kahel lehel, uhke värk!

Konkreetsed kevadtööd aias algasid sel aastal puude/põõsaste lõikamiste ning kärpimistega aprillis. Noored õunapuud lõikasin puukoolist saadud juhendite järgi, samuti kärpisin korralikult eelmisel aastal istutatud põõsaid ning samuti marjapõõsaid (risti ja sissepoole kasvavad oksad).  Järgmiseks võtsin ette seemnevarud ning tegin idanevustestid. Hiired olid talvel kuuris korralikult pidu pannud ning ka seemnepakid kätte saanud, üks rediseseemne pakk oli ribadeks ning seemned söödud, õnneks selle pakiga hävitustööd ka piirnesid. Kõik katsetatud seemned idanesid väga hästi va pastinaak (info oli juba pakil, et seemnete säilivus on 1 aasta, seda infot sain lisaks netist, pastinaagiseemne peaks igal hooajal värske ostma ning kindlasti jälgima säilivuskuupäeva pakil). Oad idanesid nii kiiresti ja jõuliselt, et oli kahju idandeid minema visata (ning välja istutada on veel vara), istutasin taimekesed kolme pisikesse potti lapse toa aknale, jälle üks uus huvitav projekt, kas aknalaualt ka uba saab.

Aprill osutus sel aastal soojemaks kui eelmisel ning ka aiatöödega sai varem alustada. Minu suureks rõõmuks oli toimetamist peenardega juba minimaalselt. Lillepeenarad olid korrastatud juba sügisel ning puhastamist vajasid vaid hortensiad ning kõrrelised. Korda tegin ka maasikad, kes tunduvad kõik elus olevat. Järgmisena liikusin rooside juurde. Kuigi enne aprilli lõppu ei soovitata üldiselt mullakattest roose vabastada ja lõigata, võtsin aprilli viimasel nädalal selle töö siiski ette. Kõik roosid on korralikud, talvekahjustused väikesed, pungad ilusad. Lükkasin mulla peenrasse laiali, lõikasin peenraroosid umbes 20-30 cm kõrguselt 3-5 punga peale, harvendasin kiduratest võrsetest ning väetasin pikaajalise roosiväetisega. Minu üllatuseks olid ka kanada roosid sarnaselt teistele roosidele umbes 20-30 cm kõrguselt külmavõetud, kuigi pidid olema täiesti talvekindlad. Tundub, et Alexander Mackenzie ühel taimel on ka varrepõletik, võimalik, et veel mõnel peenraroosil, lõikasin põletikutunnustega võrsed välja, eks hooaja jooksul jälgin, tundub, et varsti peaks tegema ka ühe pritsimise seenhaiguste vastu.

Aprilli viimasel nädalal tegin ka esimesed külvid peenrakastidesse. Ühte kasti külvasin redise, salatid, tilli, peterselli, porgandid ja pastinaagi, mõned päevad hiljem teise kasti kuue ruudu ulatuses herned. Katsin külvid kattelooriga (mida pidin ka juurde ostma, kuna hiired olid kuuris otsustanud loori sisse pehme pesa ehitada). Külvi ootavad veel toomingate õitsemise aegu peedid, mugulsibul ning lõpuks, juuni alguses, aeduba. Sel aastal ma isegi ei ürita kurki ning tomatit kastides kasvatada, samuti jätsin kastidest välja saialilled ja kurgirohu, kuna nad võtsid liigselt ruumi. Eelmise aasta kogemus näitas, et porgandit, pastinaaki ja peeti oleks võinud olla kõvasti rohkem ning ruumi nad nüüd said.

Peenrakastide alale tellisin ära ka jämeda kooremultši, ostsin uue veetünni (kuna eelmisesse jäi talveks veidi vett sisse ning külmus lõhki). Selleks hooajaks ma suuri plaane ei teinud ning püüan leida piisavalt aega, et hooldada olemasolevat, näib, et korralikult ettevalmistatud istutusalad ongi hiljem vähest hooldust vajavad ning jääb rohkem aega aia nautimiseks. Pesamuna lõbustamiseks on plaanis aeda tuua kiige/mänguväljaku juurde üks liumägi ning puidust pisike liivakast (mida hiljem võimalik peenrakastina kasutada). Loodan, et nende atraktsioonidega on võimalik koos lapsega ka aias toimetada:) Üks mõte on veel, mida kuidagi peast ei saa. Nimelt mustikad, tahan katsetada turbapeenardega väikestes peenrakastides ja esialgu kahe kultuurmustikataimega. Kui see mõte teoks saab – siis kõigest pikemalt!

Õitsejatest – märtsikellukesed, lumikellukesed ja krookused on lõpetamas (samuti sinililled aia taga), kohe varsti alustavad nartsissid ning peale seda juba tulbid (õiepungad korralikud). Mustsõstrapõõsas on juba hiirekõrvus, varsti avanevad ka teiste puude/põõsaste lehepungad ning aasta ilusaim aeg on käes!

Veel sarnaseid lugusid: