Poti- (ja kasti-) põllumajandus

4. september 2016 | Minu aed | 0 kommentaari

Tarbeaiaga on mu suhted tagasihoidlikud, less is more, olen katsetanud ja teen seda ka edaspidi erinevate köögiviljade, maitsetaimedega – kõike aga vähe, peenralt suhu. Kui kirjeldasin alguses, et maasikapeenar oli mu esimene aiaprojekt siis tegelikult täielikult mitte. Enne maasikapeenart jõudsin ma üht-teist ka rõdukastides ja pottides terrassil kasvatada ja väga edukalt! Pottides kasvasid ja andsid saaki põõsastomatid ning paprikad (küll aga ei jõudnud nad punaseks minna), maasikad (mis nendest kastidest siis sinna toredasse peenrasse rändasid). Need potitomatid/paprikad on väga dekoratiivsed ning tasub isegi täitsa ilu pärast kasvatada. Järgnevatel aastatel ma siiski pottidega ei jätkanud, proovisin rõdul tavalist tomatit potis kasvatada aga kuna rõdul käime haruharva siis unustasin nad sinna, kastmata….järgmine kevad koristasin ära. Pottides ja kastides on mul järgnevatel aastatel ka suvelilled olnud, väga kena, siiski, korraga need lilletaimed aianduspoest osta on päris suur väljaminek, ette kasvatada ma väga ei viitsi (korra seda tegin ja tulemusega võis rahule jääda, liiga palju mässamist siiski) ja nüüd koeraga pole vist hea mõte neid hapraid taimi ta käpaulatuses hoida.

Pottidest järgmine samm oli peenrakast, mille kallis mees mulle 2013 aasta kevadel (kui ma ei eksi) meisterdas. Seal olen siis kasvatanud iga aasta vastavalt tujule ja ajale: kindlasti tilli, salatit, peterselli, lisaks porgandit ja peeti (väga meeldis) ning sel aastal on ta puhtalt ürdipeenar, kuna muld on juba suhteliselt viljatu. Istutasin sinna pisikesed põõsad: tüümiani, punet, murulaugumätta, melissi, lisaks vahele tilli, peterselli, rukolat ning jääkapsast, kõik peale tilli kasvab mühinal, rukola on selline umbrohi, et teda ma vist väikesesse kasti enam ei soovi, lisaks teeb ta isekülvi hullult ja kastmata ning suureks kasvades muutub väga kiiresti kibedaks.

Sel aastal on plaanis kolm kasti juurde teha ning moodustadagi selline kastide ala: ürdikastile lisaks kaks köögiviljakasti (kindlasti porgandile, peedile, redisele, katsetaks ka hernest ja avamaakurki) ning üks pikem ja laiem kast maasikatele. Kui asja käsile võtame siis kõigest sellest pikemalt.

Lõpuks ometi jõudsid meie aeda kevadel ka kolm marjapõõsast: mustsõstar, valge sõstar ning tikker, sügisel tahaks maha panna lõpuks ka paar õuna- ning kirsi(mureli)puud. Aia äärde võiks mingil hetkel tulla veel väike vaarikahekk ning katsetada sooviks ka kultuurmustikaga.

Veel sarnaseid lugusid:

Kõike ei maksa näppida

Jälle tahtsin olla väga tegus ja mõtlesin, et võtan ette uue vaheaia värviparandustöö. Mõeldud tehtud, päris kiirelt läks. Õhtupoole vaatan aeda lähemalt… Ma vist võtsin ikkagi bituumenipurgi värvipurgi asemel. Kui loll võib olla…Ma...

“Match made in heaven” ehk võrratud kooslused

Teatud taimekooslused on kujunenud klassikaks, nende valik on turvaline. Sobivad kooslused võivad tekkida erinevatel alustel: värvide järgi (vastandvärvid: nt oranž ja lilla, roosa ja sinine), taime/õie kasvukuju järgi (jälle...

Õunapuud ja muud

Viimased päevad on olnud äärmiselt toimekad, tundub, et ei tohi väga palju plaane teha, teinekord toovad ekspromt-mõtted palju kiiremini tulemusi! Alustan kõige tähtsamast. Viljapuude istutamist oleme juba mitu aastat pidevalt edasi lükanud, alati on mõttes olnud seda...

Püsikupeenra laiendus

Juuli lõpus külastasin avatud talude päevade raames Sadevälja talu ning loomulikult ei saanud sealt jälle tühjade kätega koju tulla. Kaasa tõin aed-hortensia “Sundae Fraise”, mis oli nii ägedate tumepunaste vartega ning õievärvus peaks õitsemise...

Uued raamatud

Taas on raamaturiiulile kogunenud mõned uued aiandusalased teosed, millest püüan ülevaate teha. Rein Sander "Koduaia ilupuud ja -põõsad": Hekiplaanidega seoses soetasin kõigepealt selle raamatu. Väga väärt lugemine ilupuudest ja -põõsastest teemade kaupa:...

0 kommentaari

Jäta oma arvamus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Pin It on Pinterest