Õnneks on ilusat ilma veel jagunud, kuid nädala pärast lubab juba igapäevast lausvihma. Kuna poiss on kodus köhaga olnud terve nädala ja toas igavusest hullumas siis otsustasin, et istutame oma 75 krookusesibulat ära. Poiss oli väga elevil ja äärmiselt tubli abiline, ühe augukese kraapis ka täitsa ise valmis. Krookused läksid u 5-10 sibulaste rühmadena murusse, sireli alla, astilbe kõrvale ja pisike rida ka toominga alla (nartsissipeenar). Murusse istutamist ma kaalusin pikalt, arvamusi on väga erinevaid. Mõni ütleb, et kasvavad murus mühinal ja täitsa ok on kuskil maikuus juba pealseid niita, teised väidavad, et kohe üldse ei tohi niita, muidu järgmine aasta õisi pole. Ometi on minu nägemuses krookus kõige ilusam just murus, loomulikult, mitte peenras. Ta on madal ja armas. Eelmised, kuuskede all, olid samuti murus. See oli aga madal ja pime koht, seega arvan, et hääbumise põhjused olid mujal. Krookuseid peaks samuti mõne aasta tagant üles võtma ja uude kohta istutama, ka see jäi mul tegemata, püüan seekord olla hoolsam.

Poisiga kaevasime ka roosipeenart ning vedasime sealt savimulda välja. Kohutavalt vaevaline töö. Selgus ka, et vähemalt meeter majast ja terrassist on umbes 40 cm sügavusel liiva/killustiku padi. See teeb mind veidi murelikuks, kuna roosid tahavad 45 cm haritud mulda. Peenar tuleb jälle veidi kõrgem ja loodan, et saavutame siiski selle miinimumi. Mulda peenrast välja kärutamine muutis ka veidi õnnetuks, kuna tundus, et seda kohe üldse ei jää vähemaks ning lisaks jääb auk lõpuks nii üüratu, et praegust turbamulda äkki ei jagugi. Olemasolev muld on selline parajalt savikas, hästi palju kive hulgas, need loomulikult nopin kõik välja. Otsustasin lõpuks, et päris tühjaks ma siiski 40 cm sügavuselt peenart ei vea vaid üritan kuidagi veidi kvaliteetsemat osa sisse sorteerida ning hiljem hea mulla ja sõnnikuga segada – tulebki ehk eriti mitmekesine muld 🙂 Püüan homme jätkata, kuigi kohe üldse mulle see töö ei istu, kaevata võiks, labida, hargiga aga see koormate kärutamine üle kivide ja kändude on veidi liig. Õnneks peaaegu pool on tehtud, siis saan hakata maja eest head mulda sisse, kärutama, õnneks see hunnik veidi lähemal!

Veel sarnaseid lugusid: