Peaaegu viimased toimetused sel sügisel

27. september 2016 | Minu aed | 0 kommentaari

Tundub, et sügis on nüüd täiel rinnal kohale jõudnud ja aeda enam väga asja pole. Eilsest alates tormab korralikult, kuigi on veel suhteliselt soe, eelmisel nädalal oli korralik vananaistesuvi ning möllasin iga päev aias. Sai palju tehtud, sai endale liigagi tehtud ja nüüd oleme beebiga toas haiged.

Jätkasin tarbeaia ettevalmistustega, murukamara eemaldamine võttis kaks päeva ning kolmandal sain valmis ka ühe peenrakasti augu, alustasin ka teisega aga päris äkitselt jõud lihtsalt rauges ja sain aru, et enam ma ei kaeva ja käru ei vea, mitte täna ega ka homme ja arvatavasti sel aastal üldse mitte. Kummaline aga tunnetan ära küll kui füüsiline piir on käes. Otsus oli õige, kuna õhtuks valutasid selg ja randmed ikka päris kõvasti. Kaevamine jäi pooleli, plaan nägi ju ette, et teeme need augud ja kastid ikka sel aastal valmis, hea kevadel istutada – hetkel on veel kõik lahtine. Peenramaa on koormakatte all, vähemalt koer ei saa ligi.

Joonistasin valmis ka oma nägemuse, milline see nurgake võiks välja näha:

Järgnesid väga ilusad ja soojad ilmad, kasutasin võimalust ja nokitsesin lillesibulate ning peenardega. Kuigi vist veidi vara aga panin siiski mulda tulbisibulad. Minu suureks pettumuseks olid tellitud sibulatest umbes pooled hallitama läinud, vist ei oleks tohtinud õues hoida. Pistsin nad enamuses siiski püsikupeenrasse ja eks kevadel näeb, mis nendest sai. Paar lauku läksid ka veel püsikupeenrasse ning ülejäänud pisemad sibulad said maha beebitaimede lasteaiakasti. Väga tore, et loomad on ikka nii nutikad – kass otsutas seal kastides hädal käima hakata ja kui see veel pole piisavalt tappev siis koer tema järgi käib ja kraabib seal junne vms üles, nii et kevadeks ei pruugi mu beebitaimed enam elus olla.

Lastel olid järjest sünnipäevad ning kingiks laekus üks armas potiroos ning alpikann. Lugesin nüüd, et potiroosid peaks maha istutades laiali harutama, kuna need koosnevad üldiselt mitmest taimest ning kui taimed kõik eraldi mulda saavad siis kasvavad nad kordades suuremaks. Nii oligi, pisikeses potis oli tihedalt koos lausa 4 taime, istutasin nad kõik eraldi püsikupeenra äärde. Juhul kui kevadeks elus siis saavad roosipeenrasse. Alpikanni istutasin samuti oma hääbuvasse püsikupeenrasse, väga ilus erkroosa.

Ootamatult saabus ka 10x30l pakitud hobusõnnik. Poole sellest, 5 pakki, vedasin roosipeenrasse ja natuke vehklesin seal ka hargiga (eelnevalt oli ju jõud juba raugenud). Hetkel on siiski enamus sõnnikut peenra pinnal ja peaks natuke sisse kaevama, kuna mingil põhjusel tahab koer sinna sukelduda (ja on ka paar korda seda teinud). Sõnnik on tõesti hea ja hästi komposteerunud, väga vähese allapanusisaldusega. Usun, et roosidel saab seal peenras mõnus olema.

Püsikupeenralt otsustasin piirde eest ära võtta, et testida koera. Kuna taimed on nagunii hääbumas siis suurt kahju ta teha ei saa. Jätsin veel tugipostid püsti, et ehk need hoiavad eemale. Koer on peaaegu, et tubli isegi. Niisama peenrasse ei astu, paar korda on käinud ja võtnud sealt lambi närimiseks ja korra hüppas naabritüdrukut nähes meeltesegaduses sealt läbi, mingit kahju pole õnneks tekitanud. Kevadel, enne kui taimed tärkama hakkavad, panen igaks juhuks piirde ette tagasi.

Kuna peenar sai alles ümber tehtud ja sel suvel oli beebiga tegemist siis eriti polnud põhjust ega võimalust püsikupeenras möllata. Nüüd, tulbisibulaid istutades, käisin üle taimede alused, kobestasin mulda, kohati lisasin seda ka juurte ümber juurde (kiiruga istutatud taimed olid kohati mullapinnast kõrgemale jäänud), tõmbasin välja üksikuid umbrohuliblesid. Enne täielikku talvist tuttuminekut lõikan osad taimed veel maha (hostad nt mädanevad) ja kobestan siis veel, samuti lükkan eemale taimede ümbert multši. Kahjuks avastasin, et pisipööris Apple Crisp oli hukka saanud, kardan, et keegi sõi teda altpoolt, mingid kollased munad seal paistsid. Helmikpööriseid soovin ma kindlasti tulevikus juurde aga vaja korralikku eeltööd teha, kohati on nad väga nõudlikud, osad sordid vist siiski tugevamad meie tingimustes.

Tarbeaiast üle jäänud murumättad tassisin kõik taha aeda kivide taha ja sain selle ala nii täielikult mätastega kaetud, olen tulemusega väga rahul, Isegi kui ala on künklik ja konarlik pole ta enam mingi madal umbrohu- ning võsamülgas vaid päris viisakas juba. Järgmine aasta püüan hoida seda ala umbrohuvabana ning kivide vahele ka midagi vastupidavat roomama panna.

Lõpetuseks sain viimase lihvi anda uuele vaheaiale, mida ma esimese hooga bituumeniga ära rikkusin. Õnneks värv kattis selle õuduse kenasti. Samuti avastasin, et beebi lõunauinaku ajal saab isegi niita, võimalik, et see jäi nüüd selle aasta viimaseks niitmiseks, trimmerdada oleks vast korra veel vaja.

Kripeldama jäävad nüüd veel ikkagi tarbeaia ettevalmistused ning roosipeenra majapoolne äär (ehk piirdekivi paigaldus, killustik, peenrakastid). Eks näis…

Veel sarnaseid lugusid:

Lillesibulad 2017

Lillesibulate tellimused on selleks aastaks tehtud ning suurem osa ka juba ootavad istutamist. Sibulatest pilte postitada pole mõtet, seega, ootame kevadet ning piirdun praegu nimekirjaga: Tulbid: Estrella Rinjveldt - papagoitulp, punase-valge kirju, pikk õitsemisaeg,...

Suvi 2019

Piinlik tunnistada aga sain sel aastal alles nüüd mahti blogipostitust kirjutada. Blogisse olid lisamata ka kõik eelmise suve lõpus ning sel aastal soetatud uued taimed (54 erinevat), viga on tänaseks parandatud. Kokkuvõtte kevadest ning suve esimesest poolest tegin...

Aprilli alguse aed

Aprilli algus on sel aastal juba päris kevadine, öösiti küll külmetab, kuid päikesepaistelistel päevadel läheb temperatuur kohati juba üle +10. Kummaline on see Eestimaa, nagu oleks siin mitu kliimatsooni – vaatan ja imetlen teiste õitsvate...

Ruutmeetriaia esimene aasta

Võib köögiviljakasvatuse esimese hooaja juba kokku võtta. Arvan, et minu ruutmeetriaiandus tasus ennast korralikult ära ja vaatamata kehvale suvele oli saak üldjoontes päris korralik. Eelnevates postitustes, alates seemnete tellimisest kuni saagi koristuseni, on alati...

Totaalne muutumine püsikupeenra eri

Facebooki Aiaelu grupis oli just keegi algatanud teema, et kuidas küll on võimalik taimede istutamisega pidevalt puusse panna või isegi aastatepikkuse kogemusega ikka esialgu täiesti valed taimed kokku/kõrvuti sättida ning siis ühel heal päeval...

0 kommentaari

Jäta oma arvamus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Pin It on Pinterest

See leht kasutab küpsiseid, siin edasi viibides oled sellega nõus. Lisainfo

The cookie settings on this website are set to "allow cookies" to give you the best browsing experience possible. If you continue to use this website without changing your cookie settings or you click "Accept" below then you are consenting to this.

Close