Sooja ilma ootuses
Aprill on olnud külm ja heitlik, ka täna, 25.04, sajab veel lörtsi, öösiti on korralikud miinused ja mitte miski ei kasva 🙁 Nädala pärast peaks suur kevade lõpuks kohale jõudma ja loodetavasti olen tema tulekuks valmis.
Käes on krookuste aeg ning kaks varasemat sügisel soetatud sorti on õitsemas/õitsenud, Grand Maitre pole veel alustanudki. Väga kaunid on suureõielised Jeanne d`Arc ning Pickwick:
Loodetavasti hakkab sel aastal ka jasmiinipõõsas hoogu võtma, kuigi ma õisi veel näha ei looda, tema all õitsevad mai lõpus valged tulbid. Aknaaluse nö tulbipeenra peab üsna pea siiski lammutama, miski nendele tulpidele seal ei meeldi või hakkavad need vanad sibulad juba väsima, vaatamata sellele, et neid ka korduvalt olen välja kaevanud ja kuivatanud. See-eest eelmisel aastal päästetud iirisepojukesed on vähemalt elus, õisi vast peale risoomide lammutamist sel aastal nagunii ei näe:
Talvega on koer maja kõrval oleva elupuupeenra täiesti ära tallunud ning selle endale kahjuks ka põhiliseks pissikohaks valinud. Elupuud on alt mustad, roomav metsvits näib vähemalt praegu elutu ja tume. Õnneks tunduvad maarjasõnajalg ning norulill elus olevat, kuid väga tallatud ning rääbakad. Püüdsin midagi päästa, kobestasin taimede ümbrust, tõin veidi mulda juurde ning korraliku uue kihi multši:
Hästi on edenenud köögiviljaaia projekt, seda sai veidi pikemaks ning laiemaks kaevatud, sest esialgselt planeeritud 60 cm peenrakastide vahe on ilmselgelt liiga vähe ning uue plaani järgi meeter peaks igati paras olema. Ala sai mullast umbes 10 cm sügavuselt tühjendatud, geotekstiil alla ning killustik peale. Kohale jõudis ka uus, plastikust peenrakast maasikatele ning kõik kolm kasti said paika. Nüüd on juurde veel veidi killustikku vaja vedada, seejärel saab ka kastid vooderdada, täita ning külvama hakata. Seejärel on aega tegeleda äärekivide paigaldamisega ning lõpliku viimistlusega. Esialgu valisin kastide vahele käiguteedele graniitkillustiku, kuid otsustasime lõpuks siiski jämeda kooremultši kasuks, jääb põlve all pehmem ning ei kao killustiku vahele ära:
Köögiviljaaiast välja kaevatud muld ja murukamarad leidsid oma tee ühe kuuse alla, kuhu planeeritud mingil hetkel kiviktaimla (astmed, kõrgemad ja madalamad laigud) ning korralikum tume muld ka tagaaeda kivide ümber ja vahele. Seal tasandasin selle ära, tekitasin mingisuguse peenra moodi ala, kuhu soovin istutada sõnajalgu ja muid kõrgeid ja laiuvaid püsikuid mis saavad seal koos vaarikatega rahulikult levida. Eriliselt puhtaks ma seda “peenart” esialgu ei kavatse teha, kui multši üle jääb siis ehk viskan ka sinna kivide ja taimede vahele – näis, milliseks seal kujuneb.
Aknalauale külvasin 09.04 erinevaid salateid ja basiilikuid, minu üllatuseks olid salatitel tõusmed juba kahe päevaga, kuid mingil põhjusel on nad tänaseks (2,5 nädalat) kuidagi õnnetud, kardan, et seeme oleks pidanud sügavamale minema, sest osad taimed on varrelt ümber kukkunud ja kuivanud, basiilik on see-eest väga ilus ja elujõuline (tema puhul tegin õigesti, et pinnale külvasin). Ootan nädalake veel ja teen siis uue külvi.
Veel sarnaseid lugusid:
0 kommentaari