Roosid ja kurgid

8. juuni 2017 | Minu aed | 0 kommentaari

Sain kauaoodatud kõne Rosmakorist 03.06, et mu roosid on valmis ja võib järgi tulla. Loomulikult kihutasin kohe kohale. Selgus, et kõiki tellitud roose siiski polnud ning paar sorti pakuti asemele.

Valmis olid planeeritud “Aspirin” (3 tk), “Rosendal” (4 tk) ja ja “Schackenborg Castle” (4 tk),

vahetusse läksid: “Aprikola” asemel sain “Morden Sunrise” (3 tk) – ma olen väga rahul, tegu on Kanada roosiga, mis teadupoolest väga külmakindel. Tal on lihtõied imeliusat päikesetõusu värvi (kollakas-oranžid), lai õiterohke roos.

Rosmakori enda toodangu “Perfekto” asemel pakuti põõsaasroosi “Heinrich Siesmeyer” (3 tk), mille ka avasüli vastu võtsin. Jällegi, terve ja vastupidav tugevakasvuline oranžikas-punaste rohkete õitega roos.

Esimesel õhtul rändasid roosid kastidega kuuri, kuna polnud üldse aega tegeleda. Järgmisel päeval oli väga kuum ilm ning ei tundunud samuti väga hea mõte istutamisega tegeleda, õhtul sättisin nad peenrale valmis ning sellega läks oodatult kauem aega – pole ju suvalise püsikuga tegemist, et igal hetkel võib valesse kohta istutatud taime ümber tõsta. Siiani tegelikult veidi kripeldab, et kas vahekaugused said ikka õiged. Järgmine hommik oli hea sombune ilm ning sain lapse magamise ajal roosid istutatud. Taha nurka (terrassi äärde) said kolmnurka kõrged-laiad Siesmeyerid, edasi samuti tugevakasvuline Schackenborg, mööda akna äärt järgmisena Mordenid ning kõige ette Rosendal ning Aspirin. Rooside vahekauguseks jäi soovitatud 60 cm (kardan, et ehk Siesmeyeri puhul seda liiga vähe). Kuna muld oli mul 50 cm ulatuses välja vahetatud, läbi kaevatud ja pooleks hobusõnnikuga, siis istutusauke väga suureks ei kaevanud, siiski viskasin augu põhja veidi vermikomposti, eemaldasin pookekohalt teibi ning istutasin nii, et pookekoht jäi umbes 5-6 cm sügavusele. Eemaldasin õied ning madalamatelt okstelt ka lehti. Kahjuks üks Rosendal murdus täpselt pookekohalt teipi eemaldades, istutasin ta siiski ära ning veidi sügavamale, asetasin kultuurosa pookekohale võimalikult tihedalt, täna, 3 päeva hiljem, on ta tipmised võrsed veidi longus, kuid tundub, et võib siiski ellu jääda 🙂 Ülejäänud roosid näevad väga head välja, õnneks on nüüd jälle vihmased, kuid soojad ilmad ning see on juurdumisel ainult abiks. Kui jälle kuivemaks läheb siis kontrollin pookekohtade sügavused uuesti üle ja kuhjan veidi mulda tagasi.

Soojade ilmadega on väga kenasti arenenud aedviljad peenrakastides, tegin väikese harvenduse ning rohimise (paar umbrohuliblet) ning avastasin, et aedoad pole üles tulnud, külv jäi täpselt külma nädala algusesse ja midagi seal siis läks nihu – tegin uue külvi. Peet oli ka kuidagi hõre, paar seemet läks vahele. Ma pole kindel, et nii peaks käituma aga ma tahan kindel olla, et igas ettenähtud pesas ikka kõik tärkab, hiljem saab alati harvendada. Lillherned on ka kuidagi hõredad, kuna mul topse kõvasti siis külvasin tuppa ettekasvatuseks 6 hernest, et hiljem õue viia.

Humalad pottides on elus aga hirmsat moodi kasvu ei viska, kuid õnneks hakkavad juba ennast võre külge haakima, kindlasti saab suve jooksul asja. Kuna ilm on nüüd püsivalt soojem siis tõin ära ka kurgitaimed (Ülle Kevadtaimed, siin samas, kõrvalkülas), maha läksid kolme 30x30 ruutu sik-sakis 6 kurgitaime. Sordiks avamaale sobiv “Delikatess”. Tegin neile madalast võrgust kaare ning katsin selle kattelooriga. Kaks ruutu ootavad mul veel tomateid, kui peaksin madalaid avamaale sobivaid taimi kusagil kohtama siis toon koju, kui ei – külvan sinna saialilli 🙂

Tarbime juba korralikult redist, salateid, varsti saan uue külvi teha.

Saime kätte ka suure betoonist (43 cm diameetriga ja umbes sama kõrge) põhjata nö lillevaasi, mille ülesandeks jääb roosipeenra kõrval veerenni all ilus olla. Sinna sisse leidsin sobivas mõõdus plastikust lillepoti, kogun vihmavett ja täna, kui terve päeva on ladistanud, on ta ennast täiega õigustanud, sain veemahuti täis.

Ahjaa, avastasin, et jasmiinipõõsas hakkab sel aastal õitsema lõpuks! Ja kogu selle rõõmu juures avastasin ühtlasi ka, et kogu põõsa võrsetipud on paksult täis lehetäide kolooniaid – õnneks olemas roheline seep, said seda korralikult kaela ja liikumist enam ei ole, nüüd peaks võrsed puhtaks pesema.

Hetkel jälle kõik, järgmiseks on oodata laukude õitsemist, edasi juba pojengid, iirised. Jälgimist vajavad roosid ja peenrakastid – muu saab peaaegu ise hakkama. Kindlasti peab nüüd jupphaaval alustatud töid lõpule viima (äärekivid peenardele jne) ja äkki on siis varsti ka ilma, et seda kõike lihtsalt puhates nautida 🙂

Veel sarnaseid lugusid:

Juuni 2017

Juunikuu on möödunud nii kiiresti, et pole mahti saanud mõtteid koondada ja kirja panna. Vähem jutte ja rohkem pilte – see võiks olla suvine moto, tegemist on aias üksjagu. Kõigest lähemalt: Roosid – kuu alguses istutatud taimed tunnevad ennast...

Mai algus

Lõpuks ometi on nädala jagu ilusat, sooja ja päikeselist ilma jagunud (mis sest, et järgmiseks nädalaks jälle lörtsi lubab) ja loomulikult aias kõvasti tegemist olnud. Köögiviljakastidesse eelmise aasta mullahunnikust ei piisanud, seega tellisin...

Aprilli alguse aed

Aprilli algus on sel aastal juba päris kevadine, öösiti küll külmetab, kuid päikesepaistelistel päevadel läheb temperatuur kohati juba üle +10. Kummaline on see Eestimaa, nagu oleks siin mitu kliimatsooni – vaatan ja imetlen teiste õitsvate...

Ajutine/igavene

Täna pidin astilbe ja ampliroosi kuhugile pistma, ei leidnud hetkel paremat kohta kui maja küljel ühte rivvi sirelipojukese ja jasmiinipõõsaga. Istutusaugud tegin korralikud, sügavad, põhja läks turbasegust mulda ja kanakaka leotist, roos sai...

Suve lõpp

Ja hakkabki suvi läbi saama, kahjuks polnud ka sel aastal piisavalt pikalt päikest ja sooja, seega kõik loodu ka just suurepäraselt ei õnnestunud. Sel kuul rajasin pojengidele peenra kuuri ette ning kolisin oma tume- ning heleroosa pojengi sinna, veidi hiljem saabus...

0 kommentaari

Jäta oma arvamus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Pin It on Pinterest