Sain kauaoodatud kõne Rosmakorist 03.06, et mu roosid on valmis ja võib järgi tulla. Loomulikult kihutasin kohe kohale. Selgus, et kõiki tellitud roose siiski polnud ning paar sorti pakuti asemele.

Rosmakori enda toodangu “Perfekto” asemel pakuti põõsaasroosi “Heinrich Siesmeyer” (3 tk), mille ka avasüli vastu võtsin. Jällegi, terve ja vastupidav tugevakasvuline oranžikas-punaste rohkete õitega roos.

Esimesel õhtul rändasid roosid kastidega kuuri, kuna polnud üldse aega tegeleda. Järgmisel päeval oli väga kuum ilm ning ei tundunud samuti väga hea mõte istutamisega tegeleda, õhtul sättisin nad peenrale valmis ning sellega läks oodatult kauem aega – pole ju suvalise püsikuga tegemist, et igal hetkel võib valesse kohta istutatud taime ümber tõsta. Siiani tegelikult veidi kripeldab, et kas vahekaugused said ikka õiged. Järgmine hommik oli hea sombune ilm ning sain lapse magamise ajal roosid istutatud. Taha nurka (terrassi äärde) said kolmnurka kõrged-laiad Siesmeyerid, edasi samuti tugevakasvuline Schackenborg, mööda akna äärt järgmisena Mordenid ning kõige ette Rosendal ning Aspirin. Rooside vahekauguseks jäi soovitatud 60 cm (kardan, et ehk Siesmeyeri puhul seda liiga vähe). Kuna muld oli mul 50 cm ulatuses välja vahetatud, läbi kaevatud ja pooleks hobusõnnikuga, siis istutusauke väga suureks ei kaevanud, siiski viskasin augu põhja veidi vermikomposti, eemaldasin pookekohalt teibi ning istutasin nii, et pookekoht jäi umbes 5-6 cm sügavusele. Eemaldasin õied ning madalamatelt okstelt ka lehti. Kahjuks üks Rosendal murdus täpselt pookekohalt teipi eemaldades, istutasin ta siiski ära ning veidi sügavamale, asetasin kultuurosa pookekohale võimalikult tihedalt, täna, 3 päeva hiljem, on ta tipmised võrsed veidi longus, kuid tundub, et võib siiski ellu jääda 🙂 Ülejäänud roosid näevad väga head välja, õnneks on nüüd jälle vihmased, kuid soojad ilmad ning see on juurdumisel ainult abiks. Kui jälle kuivemaks läheb siis kontrollin pookekohtade sügavused uuesti üle ja kuhjan veidi mulda tagasi.

Humalad pottides on elus aga hirmsat moodi kasvu ei viska, kuid õnneks hakkavad juba ennast võre külge haakima, kindlasti saab suve jooksul asja. Kuna ilm on nüüd püsivalt soojem siis tõin ära ka kurgitaimed (Ülle Kevadtaimed, siin samas, kõrvalkülas), maha läksid kolme 30x30 ruutu sik-sakis 6 kurgitaime. Sordiks avamaale sobiv “Delikatess”. Tegin neile madalast võrgust kaare ning katsin selle kattelooriga. Kaks ruutu ootavad mul veel tomateid, kui peaksin madalaid avamaale sobivaid taimi kusagil kohtama siis toon koju, kui ei – külvan sinna saialilli 🙂

Saime kätte ka suure betoonist (43 cm diameetriga ja umbes sama kõrge) põhjata nö lillevaasi, mille ülesandeks jääb roosipeenra kõrval veerenni all ilus olla. Sinna sisse leidsin sobivas mõõdus plastikust lillepoti, kogun vihmavett ja täna, kui terve päeva on ladistanud, on ta ennast täiega õigustanud, sain veemahuti täis.

Ahjaa, avastasin, et jasmiinipõõsas hakkab sel aastal õitsema lõpuks! Ja kogu selle rõõmu juures avastasin ühtlasi ka, et kogu põõsa võrsetipud on paksult täis lehetäide kolooniaid – õnneks olemas roheline seep, said seda korralikult kaela ja liikumist enam ei ole, nüüd peaks võrsed puhtaks pesema.

Hetkel jälle kõik, järgmiseks on oodata laukude õitsemist, edasi juba pojengid, iirised. Jälgimist vajavad roosid ja peenrakastid – muu saab peaaegu ise hakkama. Kindlasti peab nüüd jupphaaval alustatud töid lõpule viima (äärekivid peenardele jne) ja äkki on siis varsti ka ilma, et seda kõike lihtsalt puhates nautida 🙂

Veel sarnaseid lugusid: